neljapäev, 31. detsember 2015

Roosipeenra loomine

Käid oma aias ringi peas mõte roosipeenar luua?
Siit leiad kuidas seda teha, mis väetisid ja mulda kasutada. Ning kuhu aeda peaksid selle tegema.
  
 Tihti lugu istutavad inimesed oma roosid täisvarjulisse kohta arvates, et see on roosidele hea. Kahjuks nad eksivad. Roos soovib õitsemiseks ja kasvamiseks avarat päiksepaistelist kohta. Samuti ei sobi roosidele puualune koht. Kuna puu varjab osaliselt päikse ära ning lisaks kasutab ka puu mullas olevaid toitaineid. 
Varjus võib roos väga kenasti kasvada kuid õisi kannab vähest aega ja minimaalselt. Kui see sama roos oleks päikse käes võib ta olla teie aia uhkeim.  


    Kuna roos on väga esinduslik ja kaunis siis ei soovita teda istutada tavalisse püsililledepeenrasse. Või kui muud võimalust ei ole siis hoolikalt uurida, kas see sort sobib ümbritseva taimestikuga arvestades tema kasvukõrgust, laiust, värvi, väetamise vajadust (kuna roos vajab teadupärast palju toitaineid nö "Näljane taim")
   Kasvukoha valimisel on oluline ka mulla viljakus, põhjavee lähedus, külmatsoonid jne.

Olete valinud välja kasvu koha, kus langeb roosile vähemalt neli tundi otsest päikesevalgust ning kõik muu on samuti sobiv roosi jaoks, siis tuleks eemaldada sealt alalt umbrohi. Kui peenra tegemisega on kiire peab umbrohu eemaldama käsitsi. Kui aga seda saab lükata järgmisele hooajale võib selle ala katta musta kilega. See aitab takistada umbrohu kasvamast.

On mitu erinevat võimalust takistada umbrohul levimast peenrale. Esimeseks võimaluseks on katta peenra äär peenravaiba või juuretõkkekangaga. Ning seejärel asetada sinna maakivid või paekivid. 
Teiseks võimaluseks on peenra äärde labidaga lõigata sirge serv. Serva tuleb käia labidaga 3-4 korda aasta üle. Kuna muidu pole sellest mingit kasu. 



Kolmandaks võimaluseks oleks kasutada plekkribasid või puidust peenraääriseid. Need tuleb asetada sügavale peenrasse.


Istutamine


Pärast seda kui roosi peenar on umbrohust puhtaks tehtud ning peenraäär on valmis tehtud tuleb hakata istutama.
Enne istutamist soovitan panna peenrasse hästi lagunenud sõnniku-komposti segu. 
Kui te ostate paljasjuursed isikud siis pidage meeles, et need on puhke seisundis olevad istikud. Nende jaoks oleks vaja teha 40x40x40 cm suurune auk. Augu põhja tuleb asetada koonusekujuliselt aiamuld segatud sõnnik-kompostiga 60/40. Roosi istik asetatakse mulla hunniku otsa niiet juured jäävad suunaga alla poole. Roosi pookekoht peab jääma maapinnast 7-10 cm sügavusele. Kui see kõik on tehtud täidetakse auk mullaga ja kastetakse ohtralt, et ei jööks tühimiku mulla ja juure vahele.
Paljasjuursed ei karda öökülma neid võib istutada varakult juba aprillis. Kui peale istutamist tulevad suured külmad tuleks taim katta kuiva turbaga.

Väetamine


Roosid vajavad viljakaid muldi. Selle tõttu on tähtis kasutada rooside väetamisel hästi lagunevat sõnnik-komposti. Rajamisel antakse roosidele sõnnikut lahjadel maadel 40-80 kg/m2 kohta. Viljakatel kõrge huumuse sisaldusega maadel aga 10-30 kg/m2 kohta. Kasvuaasta jooksu tuleks anda 5-10 kg/m2 kohta. Ja teha seda enne rooside katmist.
Esimene väetamine tuleks teha vahetult peale talvekattest vabastamist lämmastikväetisega normiga N 6-7 g/m2 ja kasutada nitraate sisaldavaid lämmastikväetisi.
Teine väetamine teha ca. kaks nädalat peale esimist ja anda N 3-6 g/m2, P 2,5-3 g/m2, K 12-16 g/m2. Siis võib anda ka kasvuaasta komposti (kui sügisel ei antud).Kolmas väetamine teha juuli alguses mitte hiljem kui 20 juuli, normiga N 6-10 g/m2, P, 3-4 g/m2 K. 6-12g/m2Neljas ehk sügisväetamine tuleks teha augusti esimeses pooles normiga P 2-3 g/m2 ja K 6-12 g/m2.
Toitainerikastel muldadel teha ainult 2 väetamist mai ja juuli alguses.

Kahjurid ja haigused

Tüütumad ja levinumad kahjurid on roosi lehetäi ja kedriklest. Roosi lehetäid on rohekad väiksed putukad, kes ilmuvad noortele roosinuppudele kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti. Lehetäid imevad taimemahla ja põhjustavad sellega võrsete moondumist. Lehetäid eritavad mesikastet, mis omakorda kutsub kohale tüütuid herilasi ja on soodsaks pinnaseks seenhaiguste levikul. Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Decis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG. 

 Kedriklest on imeväike ämblikulaadne lest, kes tegutseb esialgu lehe alaküljel, on näha beeži värvi imepisikesi lesti ja munasid. Roosilehed varisevad kahjustuse tõttu. Levib peamiselt põuastel kuumadel suvedel. Tõrjeks roosilehtede sage niisutamine ja taimekaitsevahendid: Vertimec 018EC (kasutaja vajab taimekaitsetunnistust) või Mavrik2F. 

Haigustest kimbutab enim roosi jahukaste. Levikut soodustab põud ja suur temperatuuri kõikumine, ilmneb peamiselt vanematel sortidel ja alates juulist. Esmalt haigestuvad ülemised noored lehed, õienupud ja selle all olev kaela osa, edasi levib keskmistele lehtedele – tunnuseks valkjas jahune kirme. Tõrje: Topas 100EC ja Previcur. 

 Talveks valmistumine

Roositaimi kaetakse turbaga oktoobris, kui on saabunud püsivad öised miinuskraadid. Eelnevalt eemaldatakse varisenud lehed maapinnalt ja taimedele jäänud närbunud lehed. Enne katmist võiks profülaktikaks pritsida kuiva ja vähemalt 10-kraadise sooja ilmaga seenhaiguste tõrje preparaadiga. Sügisene rooside lõikus ei ole taime seisukohast otseselt vajalik, aga katmistööde hõlbustamiseks võib seda teha. Turba kihi peale võib panna tammelehti või saepuru ning siis kuuseoksad.

Väänroose ei soovita lõigata, vaid pikemad võrsed ettevaatlikult maha painutada. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks  ette ka tüviroose. Mahapainutatud taimed katetakse turbaga. Tüvirooside jätmine püstisesse asendisse ja talvekattekangasse mässimine meie kliimas talvitamiseks ei sobi. 
Pargiroosid talvekatet ei vaja. 
Kevadel (üldjuhul aprillis) tuleks turvas taime ümbert eemaldada või peenrasse laiali riisuda.



Pildid:
https://www.google.ee/search?q=peenra+%C3%A4%C3%A4rel+maakivid&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjh4NnN5ITKAhUBQBoKHf6bAQcQ_AUICCgC&biw=1093&bih=479#tbm=isch&q=roosipeenar&imgrc=X-j7Op7d-RvCFM%3A

https://www.google.ee/search?q=peenra+katmine+musta+kilega&biw=1093&bih=514&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiRw72Z44TKAhWHnRoKHcIoCzwQ_AUIBigB&dpr=1.25#imgrc=OtD5WaEm9nCV3M%3A

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar