teisipäev, 13. jaanuar 2015

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste ning nende omaduste ja kasutamise kohta


1.Multš
1.1. Orgaanilised multšid
Orgaanilised multšid ja nende eelised

Multši kasulikus:
   1. multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust
   2. väldib mullale kooriku teket
   3.vähendab või väldib umbrohu kasvu
   4.vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist
   5.aeglustab kevadel maa sulamist
   6.võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust
   7.vähendab mulla paatumist ja erosiooni
   8.alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
   9.parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul
   10.on dekoratiivne aiakujunduselement
   11.võib varustab taimi orgaanilise väetisega
   12.soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust
   13.hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral

1.1.1.Okaspuu koorepuru 

Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Olen koorepuru kasutanud multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšin ainult koorepuruga, siis on  multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätan vabaks. Multšikihti pean aeg-ajalt uuendama, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši kaevan täielikult mulda  või vajadusel riisudes eemaldan. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
Seda tuleb arvestada!
- Püsilillepeenrasse panen peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
- Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
- Kui soovin multši kõdunemist aeglustada, paigaldan mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema  hoolikalt ette valmistatud. Lisan mullale kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.
- Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal. 


  
1.1.2.Turvas 

Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jätan taimede juurekael  vabaks.



1.1.3.Männiokkad
 

Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
Nipp
Männiokka multš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.





1.1.4.Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad 

Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m².
Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, kasutan ümber marjapõõsaste ja viljapuude.



1.1.5.Puulehed

Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt komposteerin puulehed.






1.1.6.Murulõikmed 

Multši kihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi.



1.1.7.Saepuru 

Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.Kasutan vaarikatel lagunenud saepuru.





1.1.8 Haljasmass 

Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.Kasutan haljasmassi avamaa kurgi vao tegemisel.


1.2. Mineraalsed multšid  

  • graniitkillustik
  • kergkruus ehk keramsiit
  • dekoratiivkivid
  • klaasgraanulid
  • kruus
  On kiviklibu,killustik.Istikualuse pinna võib katta vett ja õhku läbilaskva peendravaibaga  Olen mineraalseid multše kasutanud jalgradadel,puude-põõsaste ja rohttaimede alla.Kiviktaimlasse,kõrreliste istutusalale.Barokkstiilis aedadesse  ornamendi moodustamiseks.Igal ajal,kuid istutusaladel mitte enne kevadist mulla soojenemist .Dekoratiiv eesmärgid,vähendab umb -rohtumist  ja drenaažiks.    


1.3. Kombineeritud multšid

 Kombineeritud multšideks on geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega, geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega





1.4. Sünteetilised multšid 

Sünteetilised multšid on peenravaip, multšiloor, geotekstiilid või killustikmultšid. Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši olen kasutanud erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras.

    2. Mineraal ja orgaanilised väetised

      2.1.  Mineraal väetised 


Mineraalväetised ammooniumnitraat,superfosfaat,Fericare jne nad on tööstuslikud väetised .Mis jagunevad omakorda                               
     1.   Lihtväetised – sisaldab ühte põhielementi
     2.   Lämmastik väetis
     3.   Fosfor väetised
     4.   Makroväetised – sisaldab makroelemente
     5.   Kaaliumväetised
     6.   Mikroväetised  - sisaldab mikroelemente
     7.   Boorväetised
     8.   Tsink väetised
     9.   Kompleks väetised
    10.  Kombineeritud väetised
    11.  Väetiste segud – saadakse kui väetisi omavahel segada

  Füsioloogiliselt happelistel väetistel tekkib mulda happe näiteks  kaaliumväetised.  Füsoloogilised leeliselised väetised NaNO3 mulda jääb NaOH. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised, mis  taimed kasutavad kõik väetised ära.  
Väetised on erineval kujul:

1.vedelväetised  on vedelikud  mis võivad olla täisväetised               
 2. tahked väetised -tahke ainena, kristallilsed-soolataoline, pulbrilised-jahujas ained, granuleeritud -ümmarguste tükkidena aine, väetisepulgad-5 cm pikkused pulgad  väetise tablettid  
                                                  

     2.2. Orgaanilised väetised



  • Mereadru – lämmastiku ja kaaliumirikas, kuivab kiirelt, laguneb aeglaselt. Soovitatav kompostida koos  turba ja vedelsõnnikuga.
  • Rabaturvas – kõrglagunemisastmega turbad on kasutamiseks ilma kohe. Vähelagunevad turbad sobivad vaid valitud kultuuride kasvatamiseks .  
  • Kanakaka- graanulid  kasutan põhiliselt kasvuhoones tomatitel. Veiste läga -kasutan kartulimaal.   
  • Heinatuhas-on P ja Ksisaldus suurem kui puutuhas.                  
. Tähtsamad orgaanilised väetised on haljasväetised, sõnnik , virts , kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule .  Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilis suvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.


Lehma sõnnik

Kana  kaka

3. Kattekangad ja geosünteetilised
3.1. Geotekstiilid ehk filterkangas

Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid ja
• geokomposiidid.
Polümeerseid materjale kasutatakse pinnase omaduste parendamiseks viimastel
aastatel järjest rohkem. Toodete nomenklatuur on plahvatuslikult kasvav. Nende
kasutusalad on väga mitmekesised.


3.2. Peenravaip

100 g/m², must, 15x15 ruutudega (rohelised markerjooned või ruudud iga 15 cm järgi).Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. On vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne.Olen palju aastaid kasutanud peenravaipa maasikate kasvatamisel.

PAIGALDAMINE TAIMEDE ISTUTAMISEKS:
peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele, servad kinnitatakse ning terava noa abil lõigatakse X-kujulised istutus- või külviaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta killustiku, puukoore vms. multšiga. Peab vastu kuni 10 aastat.


3.3. Katteloori

 kasutatakse peamiselt: 
• saagialguse kiirendamiseks 
• öökülma kaitseks 
• kaitseks kahjurite eest.Katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mida kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks.Katteloori kasutamise kasu koduaias 
• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata 
• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse 
• niiskust läbilaskev ja hingav
• väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni
• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri
• vähendab tuulekahjustusi 
• kaitseb lindude ja ulukite eest 
• kerge käsitsi paigaldada.                                                                                                          Olen kasutanud avamaa kurgi vaol katteloori.




3.4. Kilemultš

Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.
Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile olen  paigaldanud taimede istutamise ajal.

3.5. Varjutuskangas

Varjutuskangast kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.


3.6. Pakasekaitsekangas 

 kaitseb külmaōrnu pōōsaid, ilu- ja okaspuid, rododerndroneid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest.
Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse alles pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta et säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi ōhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mōjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2. UV-kaitse.



3.7 Talveloor

 on tegelikult mõeldud peenral sooja hoidmiseks varakevadel ja hilissügisel, aga vahel kulub see marjaks ära ka talvel. Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam, ta kaitseb külmakraadide eest paremini kui tavaline katteloor. Loor ei lase enda alla kogunenud soojust tagasi, tasandab päevase ja öise temperatuuri kõikumise. See loob taimekasvuks head stabiilsed tingimused. Talveloor laseb läbi vähemalt 90% valgust ning sellele pinnale langenud vee.
Kui lund ei ole, maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla –10°, katke maasikapeenar talvelooriga. Enamik uuemaid sorte on üsna külmaõrnad, sest õiepungad asuvad risoomil kõrgemal. Loor kaitseb ka külma tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu. Olen kasutanud talveloori väga palju maasikaistanduses.Talvelooriga on hea katta ka kultuurmustikaid, mille osa sorte on külmaõrnad.
Sügisel on talveloori hea peale visata hiina kapsale, spargelkapsale, lillkapsale, kõrvitsatele-kabatšokkidele ja muule hilisele aiaviljale.
Kevadel saab talveloori all hakata õige varakult kasvatama salatit, varajast kartulit, maitserohelist, sibulat, samuti võõrasemasid. Kasvuhoones võib teha tomatitaimedele loorist ümbrise, siis saab need juba mai algul välja istutada. Kui kasvuhoonet pole, saaks talvelooriga ümbritsetud tomateid kasvatada edukalt väljas.





3.8 Külmakate

Külmakate kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni. 







Kasutatud kirjandus:

http://www.selteret.ee/

http://www.balticagro.ee/

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html

Pildid googlest