Nipid igasse päeva: Kivid meie aias

Iga päevaselt näeme me oma aias ja oma elukoha ümbruses kasutult seisvaid kive. Väikseid ja suuri, erineva kujuga ning erinevast materjalist. Siin on 9 nipi, mis teha kasutult seisvate kividega.

1. Kasuta kive oma peenras. Pole uudis, et kive kasutatakse peenras kuid tavaliselt inimesed kasutavad neid ainult peenraääristena. On aeg muudatus sisse tuua. Suuremaid ja väiksemaid kive sättida oma soovi järgi peenrasse lillede ja taimede vahele.

Kas pole ilus?

2.Sul on aias suurem hulk suuri kive üle, miks mitte luua oma enda kiviktaimla.

3.Oled hiljuti ehitanud endale terassi või otsid sellele uuendust. Paiguta selle äärde enda silma järgi kujutisi kivist või lihtsalt lao kivid sinna. See näeb kaunis välja ning sa ei pea enam terassi äärse pikka muru pärast muretsema. 

4. Pidev vihmasadu on muutnud su õue poriseks? Just praegusel hetkel tunned sa puudust ühest ilusast väiksestest kividest tehtud jalamattist. Sobib nii õue kui ka vannituppa.  

5. Leiad pidevalt aeda rohides kivikesi. Aseta need ümber oma maja, küll naabrid siis kadestavad.

6.Sul on puudu ühest kaunist lillepottist. Võta liimipüss kätte ja hakka kive liimima kuna tulemus võib olla just selline.

7.Sa leidsid just oma aiast kivid, mis meenutavad sulle linnumune. Aga miks mitte teha oma aeda peenrasse linnupesad.

8. Sul jäi just järgi suured maakivid. Suurepärane võimalus teha oma väliköök.

9. Veerenni toru alune muutub alati peale vihma poriseks. Kujunda sinna kaunis kivi unnik.

Roosipeenra loomine

Käid oma aias ringi peas mõte roosipeenar luua?
Siit leiad kuidas seda teha, mis väetisid ja mulda kasutada. Ning kuhu aeda peaksid selle tegema.
  
 Tihti lugu istutavad inimesed oma roosid täisvarjulisse kohta arvates, et see on roosidele hea. Kahjuks nad eksivad. Roos soovib õitsemiseks ja kasvamiseks avarat päiksepaistelist kohta. Samuti ei sobi roosidele puualune koht. Kuna puu varjab osaliselt päikse ära ning lisaks kasutab ka puu mullas olevaid toitaineid. 
Varjus võib roos väga kenasti kasvada kuid õisi kannab vähest aega ja minimaalselt. Kui see sama roos oleks päikse käes võib ta olla teie aia uhkeim.  

    Kuna roos on väga esinduslik ja kaunis siis ei soovita teda istutada tavalisse püsililledepeenrasse. Või kui muud võimalust ei ole siis hoolikalt uurida, kas see sort sobib ümbritseva taimestikuga arvestades tema kasvukõrgust, laiust, värvi, väetamise vajadust (kuna roos vajab teadupärast palju toitaineid nö "Näljane taim")
   Kasvukoha valimisel on oluline ka mulla viljakus, põhjavee lähedus, külmatsoonid jne.

Olete valinud välja kasvu koha, kus langeb roosile vähemalt neli tundi otsest päikesevalgust ning kõik muu on samuti sobiv roosi jaoks, siis tuleks eemaldada sealt alalt umbrohi. Kui peenra tegemisega on kiire peab umbrohu eemaldama käsitsi. Kui aga seda saab lükata järgmisele hooajale võib selle ala katta musta kilega. See aitab takistada umbrohu kasvamast.

On mitu erinevat võimalust takistada umbrohul levimast peenrale. Esimeseks võimaluseks on katta peenra äär peenravaiba või juuretõkkekangaga. Ning seejärel asetada sinna maakivid või paekivid. 

Teiseks võimaluseks on peenra äärde labidaga lõigata sirge serv. Serva tuleb käia labidaga 3-4 korda aasta üle. Kuna muidu pole sellest mingit kasu. 

Kolmandaks võimaluseks oleks kasutada plekkribasid või puidust peenraääriseid. Need tuleb asetada sügavale peenrasse.

Istutamine

Pärast seda kui roosi peenar on umbrohust puhtaks tehtud ning peenraäär on valmis tehtud tuleb hakata istutama.
Enne istutamist soovitan panna peenrasse hästi lagunenud sõnniku-komposti segu. 
Kui te ostate paljasjuursed isikud siis pidage meeles, et need on puhke seisundis olevad istikud. Nende jaoks oleks vaja teha 40x40x40 cm suurune auk. Augu põhja tuleb asetada koonusekujuliselt aiamuld segatud sõnnik-kompostiga 60/40. Roosi istik asetatakse mulla hunniku otsa niiet juured jäävad suunaga alla poole. Roosi pookekoht peab jääma maapinnast 7-10 cm sügavusele. Kui see kõik on tehtud täidetakse auk mullaga ja kastetakse ohtralt, et ei jööks tühimiku mulla ja juure vahele.

Paljasjuursed ei karda öökülma neid võib istutada varakult juba aprillis. Kui peale istutamist tulevad suured külmad tuleks taim katta kuiva turbaga.

Väetamine

Roosid vajavad viljakaid muldi. Selle tõttu on tähtis kasutada rooside väetamisel hästi lagunevat sõnnik-komposti. Rajamisel antakse roosidele sõnnikut lahjadel maadel 40-80 kg/m2 kohta. Viljakatel kõrge huumuse sisaldusega maadel aga 10-30 kg/m2 kohta. Kasvuaasta jooksu tuleks anda 5-10 kg/m2 kohta. Ja teha seda enne rooside katmist.
Esimene väetamine tuleks teha vahetult peale talvekattest vabastamist lämmastikväetisega normiga N 6-7 g/m2 ja kasutada nitraate sisaldavaid lämmastikväetisi.
Teine väetamine teha ca. kaks nädalat peale esimist ja anda N 3-6 g/m2, P 2,5-3 g/m2, K 12-16 g/m2. Siis võib anda ka kasvuaasta komposti (kui sügisel ei antud).Kolmas väetamine teha juuli alguses mitte hiljem kui 20 juuli, normiga N 6-10 g/m2, P, 3-4 g/m2 K. 6-12g/m2Neljas ehk sügisväetamine tuleks teha augusti esimeses pooles normiga P 2-3 g/m2 ja K 6-12 g/m2.
Toitainerikastel muldadel teha ainult 2 väetamist mai ja juuli alguses.

Kahjurid ja haigused

Tüütumad ja levinumad kahjurid on roosi lehetäi ja kedriklest. Roosi lehetäid on rohekad väiksed putukad, kes ilmuvad noortele roosinuppudele kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti. Lehetäid imevad taimemahla ja põhjustavad sellega võrsete moondumist. Lehetäid eritavad mesikastet, mis omakorda kutsub kohale tüütuid herilasi ja on soodsaks pinnaseks seenhaiguste levikul. Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Decis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG. 

 Kedriklest on imeväike ämblikulaadne lest, kes tegutseb esialgu lehe alaküljel, on näha beeži värvi imepisikesi lesti ja munasid. Roosilehed varisevad kahjustuse tõttu. Levib peamiselt põuastel kuumadel suvedel. Tõrjeks roosilehtede sage niisutamine ja taimekaitsevahendid: Vertimec 018EC (kasutaja vajab taimekaitsetunnistust) või Mavrik2F. 

Haigustest kimbutab enim roosi jahukaste. Levikut soodustab põud ja suur temperatuuri kõikumine, ilmneb peamiselt vanematel sortidel ja alates juulist. Esmalt haigestuvad ülemised noored lehed, õienupud ja selle all olev kaela osa, edasi levib keskmistele lehtedele – tunnuseks valkjas jahune kirme. Tõrje: Topas 100EC ja Previcur. 

 Talveks valmistumine

Roositaimi kaetakse turbaga oktoobris, kui on saabunud püsivad öised miinuskraadid. Eelnevalt eemaldatakse varisenud lehed maapinnalt ja taimedele jäänud närbunud lehed. Enne katmist võiks profülaktikaks pritsida kuiva ja vähemalt 10-kraadise sooja ilmaga seenhaiguste tõrje preparaadiga. Sügisene rooside lõikus ei ole taime seisukohast otseselt vajalik, aga katmistööde hõlbustamiseks võib seda teha. Turba kihi peale võib panna tammelehti või saepuru ning siis kuuseoksad.

Väänroose ei soovita lõigata, vaid pikemad võrsed ettevaatlikult maha painutada. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks  ette ka tüviroose. Mahapainutatud taimed katetakse turbaga. Tüvirooside jätmine püstisesse asendisse ja talvekattekangasse mässimine meie kliimas talvitamiseks ei sobi. 

Pargiroosid talvekatet ei vaja. 

Kevadel (üldjuhul aprillis) tuleks turvas taime ümbert eemaldada või peenrasse laiali riisuda.

Pildid:
https://www.google.ee/search?q=peenra+%C3%A4%C3%A4rel+maakivid&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjh4NnN5ITKAhUBQBoKHf6bAQcQ_AUICCgC&biw=1093&bih=479#tbm=isch&q=roosipeenar&imgrc=X-j7Op7d-RvCFM%3A

https://www.google.ee/search?q=peenra+katmine+musta+kilega&biw=1093&bih=514&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiRw72Z44TKAhWHnRoKHcIoCzwQ_AUIBigB&dpr=1.25#imgrc=OtD5WaEm9nCV3M%3A

Turbaaed enda kodu aia nurka

   Turbaaed sobib hõivatud inimesele, kes soovib on aeda silmailu.

Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainetevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele.

 Hapu ja toitainevaene pinnas ei meeldi meie aias tavaliselt kasvavale umbrohule. Turbaaias kasvavad pikaealised taimed, umbrohtu ei ole ja ei peaaegu tule, väetada ja kasta on seda vaja ehk paar korda suve jooksul.

Väetada võib nii mustika väetise kui ka rododendronite väetist.

 Turbaaias võite kasutada läbisegi kasvatada kõiki tuntud ja vähem tuntud põnevaid hapulembeseid taimi nagu näiteks: igihaljaid rododendronid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, küüvitsat ning kodumaist sookailu. 

   Kui mõni taim vajab viljakamat kasvukeskkonda, saab neile teha eraldi turbaaia nurgakese.

Turbaaia rajamiseks vajalikud materjalid:

·        Turbapätsid

·        Freesturvas

·        Liiv

·        Graniitkillustik (drenaažiks)

·        Lehekompost

·        Männikoorepuru

·        Soovi korral suuremad maakivid või puurondid

·        Peenravaip

·        Turbapätside kinnitamiseks grilltikud

·        Turbapätside lõikamiseks vukssaag ja nuga

·        Vann turbapätside leotamiseks

·        Hapulembesed taimed

   Vastavalt oma äranägemise järgi võite teha nii kandiliste kui looklevate joontega turbaaia.

  Kõige esimese asjana peate märkima ma enda soovide järgi asukoha, seejärel peate teostama umbrohutõrje. Isiklikult olen kasutanud

UMBROHUTÕRJEVAHEND ROUND UP GARDEN 280ML

Seda on võimalik osta bauhofist.

   Turbaaia rajamiseks kaetakse maapind peenravaibaga, et ei toimuks turba neutraliseerumist ja nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. 

Peenravaip 1x 5 m maksab bauhofis umbes 3-4 euro kanti.

Samuti võib kasutada ka juuretõkke kangast. 2,6-2,3 m maksab umbes 15- 20 euro kanti. Niiet soodsam oleks osta peenravaip.

   Turbaaia ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid.  Äärise kõrgus peaks olema ca 20cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus. Turbapätsid tuleb enne ladumist vette kasta, see on vajalik selleks, et pätsid imaksid endasse niiskust. Vees võiks hoida 1-2 minutit.

   Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab ka pätse üksteise peale laduda, kinnitada võib grilltikkudega või bambuskeppidega. Bambuskepid ei mädane.

  Turbapätside välimine serv lõigatakse noaga poolviltu maha, see on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka paremini niiskust.

 Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru. Freesturvas on väga kuiv selle tõttu tuleb see kasta vette kuni kogu turvas on ühtlaselt niiske. Turvast tuleb panna peenrasse kuhjaga, sest hiljem vajub see kokku. Turvas vajub 15%-25%.

  Veekogu puudumisel soovitatakse turbaaia lähedusse kavandada veesilm, see kompenseerib turbaaia suhteliselt suure veevajaduse. Kuna turbaaia peal ei tohi kõndida, siis selleks rajatakse kividest või puidust teerajad.

Pärast turbaaia täitmist turbaga on aeg hakata panema sinna taimeid ja põõsaid.

Turbaaia poolvarjulisele osale tuleb panna taimed ja põõsad, kes pelgavad päikesepõletust. Ning katta nad varakevadise päikese eest.  

Mis taimi võiks turbaaias kasutada?

• rododendronid ehk rodod
• kanarbikud
• küüvitsad
• sookailud
• eerikad
• mustikad
• jõhvikad
• pohlad
• kukemarjad
• kukitsad
• kalmiad
• talihalid 
• võhalised
• adoonised
• priimulad
• ramondad
• emajuured
• leviisiad
• epimeediumid
• kiviriku
• harakkuljused
• lumeroosid
• kannikesed
• Hapulembesed
• sõnajalad
• varjukõrrelised
• bergeeniad
• ebamagun

Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt.

Suuremasse turbaaeda soovitan istudada kõrgekasvulisemaid rododendrone nagu katavba, smirnov, lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt.

 Pildid võetud:

   http://tarbija24.postimees.ee/560946/galerii-kuidas-rajada-turbaaeda

 https://www.google.ee/search?q=turbaaed&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwiWgeuy24TKAhUKwBQKHUWeBGoQsAQIHA&biw=1093&bih=479&dpr=1.25#imgrc=RjjulnHAzKgUxM%3A

Taimekonteiner

Minu taimekonteiner on kavandatud rõdule. Rõdu äärele, taimekonteiner sisaldab söödavaid taimi ning on dekoratsiooniks rõdul. Konteiner koosneb kaunistatud ja värvitud penoplast kastist. Kast on sooja hoidev. 
Kasti mõõtmed on 80cm x 35cm.  Lisan konteinerisse biolani kasvuturvast mis on segatud hüdrogeeliga.
Kuna konteiner on väga päikse rikkas kohas siis on oht, et taimed kuivavad ära. Selle tõttu lisasin ka vermikuliiti.

Kollase ringi sisse panin: Salatisibul White Lisbon

Sinise ringi sisse panin: Kähar petersell Astra

Pruuni ringi sisse panin: Aedtill Sari

Roosa ringi sisse panin: Redis Forum

Eraldi väetisi hetkel ei lisa kuna kasutatav Biolani kasvuturvas sisaldab looduslike väetisi. 

Kasutatud kirjandus: http://www.aiamaailm.ee/

Reflektsioon turbapeenra teemal

Valisin Kersti töö turbapeenrast : http://kerstiaianduskoolis.tumblr.com/

Tutvusin ka teiste töödega, kuid Kersti töö hakkas silma, kuna on lihtsalt, põhjalikult ja arusaadavalt kirjutatud, seda on hea ja lihtne lugeda ning selle järgi on ka algajal aednikul võimalik turbaaed rajada.
Materjale kasutus antud teema kohta oli väga lai. Taimed valik on üpris suur. Taimeid mida saab turbaaias kasutada peavad taluma happelist mulda. Taimede kohta oli toodud väga hästi välja tabel, mis millisele taimele sobib. Mina ei teadnud isiklikult, et turbapätse võib kinnitada bambuskeppidega  ning need ei mädane. 

Kiviktaimla

Kiviktaimla annab aiakujunduses palju juurde, sest seda saab kujundada nii kallakule, kui muldterrasile, mistõttu väikesed pinnad näevad välja suuremad ja mitmekesisemad. Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Vabakujulise kiviktaimlaga annab aga ära kasutada looduse reljeefid – kallakud, künkad, ebatasasused jne. Kiviktaimla asukohta valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud.

Kiviktaimla rajamine

Kiviktaimla rajamisel tuleb alustada pinnase ettevalmistamisest. Seejärel tuleks hoolikalt hävitada kõik püsiumbrohud, kaevates kahe labidalehe sügavuselt maapind läbi ning võtta välja kõik umbrohujuured. Umbrohust lahtisaamiseks võib kasutada ka keemilist tõrjevahenditroundup, mida tuleks pritsida vajadusel kaks kuni kolm korda. peavad olema oma kujult suured ja soovitavalt lamedad. Kividest võib kasutada maa-, raud- ja paekive olenevalt sellest, mis neist on kättesaadavad. Ühes peenras ei ole soovitav kasutada korraga maakive ja paekivi.

Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära.

Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Kiviktaimlase sobivad kivid pikkusega 30-60 cm.

Pärast kividele asukoha valimist ja kivide paigutamist,  istutatakse taimed.  Neid on hea planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Kuna kiviktaimla ei pruugi õitseda kaua, siis võib sinna taimi valida ka lehtede värvuse järgi ning eriti ilus on, kui õnnestub valida taimed, mille kõrgus ning lehtede kuju on erinev.

Kiviktaimlat annab  mitmekesistada ka erinevate sibul-lillede ja põõsaste paigutamisega kiviktaimla keskele või äärtesse.

Peenart võib multšida väikeste kividega või paekivi peenra puhul väikeste paekivi tükkidega.

Kiviktaimla rohttaimed

1. Harilik karukell ( Pulsatilla vulgaris)
2. Harkjas asorell (Azorella trifurcata)
3. Aubrieeta (Aubrieta deltoidea)
4. Kääbusiiris (Iris pumila)
5. Kukehari (Sedum acre) 
6. Sidrun-liivatee (Thymus xcitriodorus)
7. Mägisibul (Sempervivum)
8. Nurmnelk (Dianthus deltoides)
9. Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii)
10. Merikann (Armeria maritima)

Kääbus iiris

Kiviktaimla puittaimed

1.       Kääbusmägimänd (Pinus mugo var. pumilio)

2.       Laiuv kadakas (Juniperus procumbens)

3.       Roomav kadakas (Juniperus horizontalis)

4.       Jaapani enelas `Little Princess` (Spiraea japonica)

5.       Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis)

Roomav kadakas

Keldripealne kiviktaimla Pärnumaal Ranna talus. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Põõsaste lõikamine

 
  

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Must aroonia	Aronia melanocarpa	mai, juuni algus	Kevadel ,enne õitsemist	vanemad oksad lõigata tagasi terve pungani või maapinnani
Läikiv tuhkpuu	Cotoneaster lucidus	mai,juuni	Suvel	veerand taime  aastasest juurdekasvust ,talub väga hästi pügamist, ilus hekkina
Harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	Juuni lõpus	Suvel pärast õitsemist	Õitsenud vanemaid oksi lõigata ära 1/3
Kurdlehine kibuvits	Rosa rugosa	Juuni-augusti lõpp	Kevadel, vastavalt vajadusele tavaliselt üle aasta	Vanad oksad täiesti maha lõigata,noored kasvud 20 cm kõrguselt
Jaapani enelas	Spiraea japonica	Juuni -august	Kevadel ennepungade puhkemist.	2/3 kevadel maha lõigata
Thunbergi kukerpuu	Berberis  thunbergii	Mai -juuni	Pärast õitsemist kevadel,vara suvel	Lõigata ära ühe aasta vanuseid jämedaid ja harunenud oksad maani maha
Lõhnav  kuslapuu	Lonicera  caprifolium	juuni	Kevadel	Lõigatakse välja vanad ja kuivanud o ksad .Vanemad taimed vajavad harvendamist ,et ei muutuks liiga tihedaks .Kui on muutunud hõredaks  tuleb 30 cm üle mullapinnast ära lõigata .Talub kärpimist.
Harilik põõsasmaran	Potentilla fruticosa	Juunist  kuni august	varakevad	Äraõitsenud ülemine osa
Harilik lumimari	Symphoricarpos albus	Juuni-september	suvel	Harvendada 4-5 aastasi oksi
Harilik parukapuu	Cotinus coggygria	Juuni-juuli	Varakevadel 2-3 aasta tagant enne lehtimist	Lõigatakse ühe aastaseid kasvusid2/3 võrra